16. augustil lahkus 87. eluaastal isa ja vanaisa Andi Meister, kes perekeskis nimetas iseennast tihemini Achwiks. Tema mälestuseks toimub kontsert Lüganuse kirikus 19. septembril kell 18.00, kuhu on kõik soojalt oodatud. Kontserdil astub üles muusik Tõnu Timm (Tõun) ja vahepaladeks loeme Andi enda kirjutatud mälestusi, millest igaüks omamoodi värvikas ja huumoriga.
https://www.postimees.ee/.../lahkus-endine-transpordi-ja... -> Endine transpordi- ja sideminister Andi Meister (17. XI 1938 – 16. VIII 2025), kes oli parvlaev Estonia õnnetuse järel rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimees, oli oma elus ka viljakas kirjutaja.
Andi Meister sündis 17. novembril 1938. aastal Virumaal, Lüganuse külas Saamu talus. Nime sai Andi tänu kohalikule Lüganuse kõnepruugile. Ikka öeldi, et sellel või tollel on andi, ning ema soovis väga, et poeg oleks andekas. Lapsepõlve kujundasid sõja-aastate raskused, samas ka kodutalu soojus. Esimesed sõnad veeris ta kokku neljaselt, üllatades ajalehte lugevat vanaisa sõnadega "Indohiina". Koolimineku ajaks olid juba läbi loetud kõik kodus leiduvad raamatud. Haridusteed alustas Andi Lüganusel Püssi 7-klassilises koolis, lõpetas Kiviõli 1. Keskkooli 1957. aastal ja sealt edasi viis tee Tallinna Polütehnilisse Instituuti, kus ta lõpetas 1962. aastal ehitusteaduskonna teedeinseneri diplomiga.
Tööelu sidus Andi pea täielikult tee- ja transpordivaldkonnaga. Ta alustas karjääri ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumis, ning juhtis pikalt Teede Tehnilist Inspektsiooni. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist, 1992. aastal töötas ta lühikest aega Riigikantseleis peaministri abina. Aastatel 1992-1995 teenis ta taassündinud Eesti Vabariiki transpordi- ja sideministrina esimeses sõjajärgses põhiseaduslikus valitsuses. Sel ajal kuulus ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ridadesse. Aastatel 1994-1996 oli ta parvlaev Estonia õnnetuse järel Eesti-Soome-Rootsi uurimiskomisjoni juhiks. Hiljem töötas ta Tallinna Sadamas juhatuse esimehe nõunikuna aastatel 1998-2004 ning oli aastatel 1998–2000 Läänemere Sadamate Organisatsiooni (BPO) aseesimees.
Andi Meister oli ka viljakas kirjutaja, kes jäädvustas nii oma tööalast kui isiklikku elu. Tema sulest ilmusid muuhulgas "Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" (1968), "Lõpetamata logiraamat" (1997), "Aeg Tallinna sadamas ja sadama ümber" (2005) ning "Üle vaevavete" (2011). 2009. aastal ilmus tema ainus romaan “Valgus olematus aknas”, mille käsikiri valmis juba 1987. aastal. 2013. aastal pani ta kaante vahele Lüganuse kihelkonna kroonika, väärtusliku mälestuste ja ajaloo kogumiku oma kodukandist. Ta tõlkis mitmed novellid eesti keelde ja koostas põhjaliku "Ajaraamatu", kuhu kogus mälestused oma esivanematest ja suguvõsast, nii ema- kui isaliini juurtest, tüvedest ja harudest.
Andi Meistri õde Ülle Meister oli tähelepanuväärne Eesti illustraator ja akvarellist. Andil on kaks last, Urho ja Laila, ja kolm lapselast. Andi oli otsekohene, töökas ja väärikas. Temas oli inseneri põhjalikkust, krooniku järjepidevust ja poliitiku julgust. Sõbrad ja tuttavad tundsid teda ka kui laulumeest ja huumor oli oluline osa tema argipäevast. Oma viimased aastad veetis Andi Meister oma sünnitalus Lüganusel